Noorte tähelepanu püüdmiseks on tänapäeval vaja enamat kui pelgalt loenguid klassiruumis. Tartu ülikooli tudeng Aleksandr Petrov on õpetanud eesti keelt Ukraina sõjapõgenikele, välisüliõpilastele ja teistelegi Eestisse saabunud välismaalastele. Nüüd jagab ta keele õpetamise nippe ka teistele.
1. Häälesta õpilased enne tunni algust õppimise lainele
Tähelepanu püüdmine on tänapäeval teadagi keeruline kunst. Kui minu ja õpilaste vahel on tunni alguses suur distants või tundub, et õpilased ei ole piisavalt keskendunud, püüan sellega kohe tunni alguses teadlikult tegeleda. Koos teeme näiteks hingamisharjutusi või vaikuse minuteid, aga vahel ka liikumismänge. Nii häälestun ka ise ja muudan õppimisprotsessi kaasahaaravamaks.
2. Kasuta kaasaegseid nutivahendeid
Soovitan klassikaliste töövihikute täitmise kõrval kasutada ülesannete lahendamiseks aktiivselt tahvelarvuteid, sülearvuteid või nutitelefone. Need teevad õppimise interaktiivseks ja kaasahaaravaks. Vahel on loenguid põnevam (ja mis seal salata, ka mõlemale osapoolele mugavam) läbi viia hoopis veebiloengute teel. Ka see muudab õppeprotsessi mitmekesisemaks. Mis puudutab veel tehnikat ja kaasaegseid lahendusi, siis kasutan tundides näiteks selliseid veebilehti ja äppe nagu Sõnaveeb, Edvibe, Classroomscreen, Blooket, Wizer, Wordwall, LearningApps jt.
3. Pane inimesed koos tööle
Aktiivsed mängud panevad inimesed alati kaasa mõtlema. Koostöö teise õpilasega võib näiteks tähendada piltidega kaardimängu mängimist. Miks mitte ka pantomiimi- või rollimänge. Kui koostöö õpilaste vahel on tihe, tekib ka keele kasutamiseks vajalikke elulisi situatsioone oluliselt rohkem. Õpilane õpib üldjuhul keelt läbi rääkimise, kuulamise ja igapäevase praktika.
4. Mine klassiruumist välja
Minul toimub igal nädalal keeletunde, mida viin klassiruumi asemel läbi hoopis kohvikutes, poodides või mujal. Käime oma õpilastega väljas, sest ühetaoline keskkond ei ole minu hinnangul piisavalt arendav. Keeleõppes ettetulevad suhtlussituatsioonid peavad olema võimalikud reaalsed. Kuna mul on palju ka individuaalõppetunde, saan õpilaste tunnid viia läbi vastavalt nende vajadustele. Koos käime teatris või poes, bussipiletit või telefoni ostmas. Miks mitte kasvõi botaanikaaias. Õppekeskkond peab olema inspireeriv ja toetav, et õpilane saaks keelt võimalikult loomulikus keskkonnas harjutada.
5. Huumor päästab alati päeva
Eesti keelt võõrkeelena kõneleval inimesel lähevad sarnased sõnad tihti omavahel segamini, kuid peale ühist naerupahvakat jäävad nende tähendused veelgi paremini meelde. Nii on juhtunud, et mõni üliõpilane ütleb näiteks: „Küll see on alles maitsev kokk!“, rääkides tegelikult hoopis koogist. Või et: „Me läksime isaga kallale“, mõeldes tegelikult, et “Me läksime isaga kalale”. Sellised olukorrad panevad ka õpetajaid pidevalt oma keele üle juurdlema ja see on põnev. Igal juhul usun, et keeleõpe peab olema humoorikas, sest läbi huumori on võimalik ka palju paremini uusi teadmisi omandada.
Haridus- ja Noorteameti eesmärk on edendada ühiskonnas õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu. Tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Haridus- ja Noorteamet
