Lapse arengus on tähtsal kohal mäng, uued kogemused ja iseseisvus. Nii üritame ka meie oma rühma lastele seda näidata, olles eeskujuks.
Meie rühma eesmärkideks on iseseisvus oma tegevustes, täiel rinnal lapsepõlve nautimine ja uued kogemused. Lapsed on näidanud meile, et nad on abivalmid ja soovivad alati õpetajat aidata ja toetada. Kui laps saab juba varakult teha asju ise ja aidata teisi, siis arenevad tema sotsiaaalsed ja eneseteenindamise oskused kiiremini. Ta tunneb, et ta on vajalik ning tunneb sellest rõõmu.
Nii me otsustasimegi sellest õppeaastast, kui lapsed on saamas viie-aastaseks, lasta neil võimalikult palju ise teha. Üks suurimaid muutusi, millega me alustasime oli, et lapsed saavad endale sööklas ise nii palju süüa tõsta, kui nad jaksavad ära süüa. Alguses oli see neile harjumatu, kuid see võeti kiiresti vastu. Märkasime juba esimestel nädalatel, kuidas meie söögijäätmete äraviskamine kahanes. Lapsed on õnnelikud kui saavad endale ise tõsta ja anda potti ka sõbrale edasi. Peale söömist panevad lapsed taldrikud kokku ning pühivad lapiga laua puhtaks. Sellest tuli meil ka idee, et miks mitte koos õue sööma minna. Nii saigi tehtud. Ühel hommikul võtsime oma tassid, taldrikud, söögid ja joogid õue ning sõime hommikusööki õues. Lapsed olid sellest vaimustuses, sest nad sõid selliselt lasteaias esimest korda. Söök maitses kohe palju paremini ja tujud olid mitu korda rõõmsamad, kui tavaliselt. Lisaks söögi tõstmisele ja koristamisele, teevad lapsed ise oma voodid korda ja vajadusel vahetavad ka voodipesu. Kõik see käib suure tahtmise ja rõõmuga.
Kuna me nägime, kui väga meie rühma lastele meeldib õues olla, siis tegime sellest omad järeldused ja mõtlesime välja erinevad ideed, mida saaksime veel teha. Nii tuli meil mõte minna lastega Maardu järve äärde. Plaan sai paika ja võtsime seikluse ette. Liikusime rühma ja paari lapsevanemaga bussipeatusesse. Sealt sõitsime bussiga paar peatust ning edasise tee jalutasime. Järve äärde jõudes istusime lastega laua taha, sõime võileiba, jõime sooja teed ning jälgisime, kuidas päike pilvede tagant välja tuleb. Peale seda joonistasime liivale, läksime veekogu äärde vett, vahtu ja kõike muud huvitavat katsuma, mis silma jäi. Sillale minnes märkasid lapsed kalamehi, õnnestus ka paari ahvenat näha. Päev möödus järve ääres väga kiirelt ja lõbusalt ning lasteaeda jõudes olid kõik lapsed rõõmsad.
Muutused toimusid ka meie rühmas. Lastel on nüüd erinevad mängunurgad, kus saab mängida. Tekitasime juurde kaks peidunurka, kus lapsed saavad rahulikult omaette olla, kui neil on selleks soov. Meie rühmas on ka kalad, kelle eest hoolitseme koos lastega: anname süüa, peseme akvaariumit ja kui tulevad uued kalad, siis lapsed lasevad need ise vette. Kalad on meil võetud laste rahunemise ja keskendumise jaoks. Kui lapsed soovivad olla üksinda, siis tihti istuvad nad akvaariumi ette ja jälgivad, mida kalakesed teevad. Kuid nendest meile ei piisanud, sügisel lisandusid meie rühma ka kaks Aafrika hiidtigu, kellele panid lapsed nimeks: Roosi-Lepatriinuke ja Mihhail. Taas oli palju rõõmu ja uut, eriti põnev oli laste jaoks see, et lõpuks saab kedagi ka kätte võtta ja ei pea ainult vaatama. Lapsed said näha, millised on tegelikult teo silmad ja omal käel tunda, kuidas tigu edasi liigub.
Kuna lapsed on aktiivsed, siis soovivad nad palju liikuda ja tegutseda. Sellega seoses oleme me liitunud virtuaaljooksuga, mis toimub igal kevadel ja sügisel. Lapsi innustab medal, mille nad saavad peale jooksu läbimist. Lisaks saab igaüks endale diplomi.
Üks olulisemaid asju lasteaia juures on ka õpetajate ja lastevanemate vahelised suhted. Me suhtleme lastevanematega palju, sest soovime neid kaasata ühisüritustele. Iga kevade lõpus, kui lõppeb aktiivne õppeperiood, korraldame laste ja lastevanematega õppekäike lasteaiast väljapoole ning soovitud külastuskohad valivad lapsed ise. Näiteks sellel kevadel käisime Polli loomaaias. Lasteaia sünnipäeva raames korraldasime kinoõhtu koos perega. Filmiks valisime Sipsiku multifilmi, tegime popkorni ja pakkusime juua.
Lisaks sellele, et me teeme erinevaid õppetegevusi ja üritusi, on meil olemas väike õppeaed, kus lapsed omandavad uusi teadmisi, kuidas kasvatada erinevaid köögivilju ja marju. Kevadel külvavad nad seemned mulda ja hoolitsevad taimede eest. Nii õpivad lapsed hoolitsema ja armastama loodust. Samuti kui lapsed näevad, kuidas kasvavad köögiviljad või marjad, siis söövad neid rohkem ja parema meelega.
Meie rühm on alati avatud uutele väljakutsetele ja seiklustele.
Galina Umbleja ja Julia Adamson
Lepatriinude rühma õpetajad
