Suvi on käes, koolivaheaeg alanud ja ees ootavad pikad päikeselised päevad täis aiatoimetusi, grillipidusid ning sooje kohtumisi vanavanemate ja sõpradega. Paraku tähendab suvine elurütm ka seda, et nihkutakse välja oma igapäevasest turvalisest keskkonnast. Terviseameti mürgistusteabekeskuse andmetel muutub suveperioodil mürgistusinfoliinile 16662 laekuvate kõnede struktuur märgatavalt. Millised on suurimad suvised ohud ja kuidas suvepuhkust muretuna hoida?
Avastamisrõõmus väikelapsed on suurimas ohus
Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on mürgistustest enim ohustatud kuni kolmeaastased lapsed. Selles vanuses avastatakse maailma just kõike suhu pannes ning kirevad ja pilkupüüdvad asjad on pisikestele suureks ahvatluseks. Kuna lapsed viibivad suvel tihemini külas või toimetavad rohkem omapäi, satub nende käeulatusse asju, mida kodus tavaliselt ei ole.
„Infoliinile saabunud kõnedest selgub, et lapsed leiavad mürgiseid aineid külaliste maha pandud kottidest, koridoris rippuvate riiete taskutest, maast või ka kodumurult grillipeo ajal,“ nendib Oder.
Enne külaliste saabumist tuleks kodus valmis mõelda turvaline koht, kuhu külaliste kotid ja riided hoiustada, et väikelapsed neile ligi ei pääseks – sealt leiavad tee laste suhu nii ohtlikud ravimid kui ka tubakatooted, snus või ka e-sigarettide täitevedelikud. Kui renditakse suvila või muu eluruum või naastakse oma suvilasse, tuleks täiskasvanutel ruum üle vaadata enne, kui lapsed leiavad sealt nt rotitõrjegraanulid.
Suvised kingitused ja vanavanemate ravimid
Suvi toob tihti kaasa pikemad külaskäigud vanavanemate juurde. Sageli on pärast lastaia ja kooli lõpetamist pikalt üleandmist oodanud ka sünnipäevakingitused ja mänguasjad. Siinkohal tasub korraks mõelda: kas patareitoitel mänguasjad on ohutud, kas laps pääseb ligi ohtlikele nööppatareidele või magnetkonstruktoritele, mis võivad neelamisel põhjustada eluohtlikke sisemisi vigastusi?
Samuti ei tule vanavanemad tihti selle peale, et ravimeid ei peaks võtma väikelaste nägemisulatuses, mis õpetab, et ravimid on neelamiseks. Ehk siis ravimeid peaks laste eest hoolikamalt peitma. Samuti ei pruugi vanavanemad või pikemalt eemal olnud sugulased aimata, et laps on vahepeal jõudsalt arenenud ja ulatub kõrgemale kui eelmise külaskäigu ajal. Suur osa kõnedest puudutab küll ohutute vitamiinide või allergiasiirupite liigtarbimist, kuid esineb ka tõsiseid juhtumeid. Lastele laagritesse või vanavanemate juures viibimiseks ravimeid kaasa pannes peab kaasas olema ka kirjalik ravimite andmise juhis ning laste ravimeid peab segiajamise vältimiseks hoidma eraldi muudest ravimitest.
Vaieldamatult on vanavanemate juures aset leidnud tõsiseimad mürgistused põhjustatud köögilauale või öökapile unustatud täiskasvanute südame- ja vererõhutablettidest. Paljud neist on juba ühekordses annuses lapsele eluohtlikud. Ei aita üksnes sõnadest, et „neid võtta ei tohi“ – ravimid näevad välja nagu kommid ja hetkeks üksi jäänud laps lihtsalt haarab need. Ravimeid tuleb hoida lukustatavas kapis.
Grillihooaja komistuskivid: süütevedelikud, konid ja ohtlik äädikas
Grillipidude ajal siblivad lapsed sageli täiskasvanute vahel ja piisab vaid hetkelisest tähelepanematusest, kui laps lonksab maas olevast pudelist alkoholi või süütevedelikku. Tänapäeva süütevedelikud sisaldavad harva metanooli, kuid neis olevad petrooleumitooted ja etanool on neelamisel ja eriti hingamisteedesse sattumisel ülimalt ohtlikud.
Samuti sagenevad grillihooajal nikotiinimürgistused, kui vastselt pügatud murule roomama pandud pisipõnnid leiavad muru seest sinna visatud poolikud sigaretikonid või laualt nikotiininätsud. Juba kolme koni või mistahes koguse nikotiininätsu närimine võib lapsele osutuda eluohtlikuks.
Täiskasvanutega juhtub suvel aga õnnetusi kire tõttu toimetada aiamaal või köögis. Enne suuremaid pühi sagenevad infoliinile kõned äädikhappe (30% äädika lahus) joomisest. „Keegi pereliikmetest või perenaine ise on unustanud, et valas kange äädika klaasi valmis, ja seda juuakse vee asemel. Samuti haaravad selle klaasi lapsed,“ räägib Mare Oder ühest tüüpilisemast suvisest õnnetusest.
Kodukeemia kuldreegel: ära vala aineid ümber!
Kodukeemiat ja aiandusväetisi kasutades tuleks alati kehtestada „lastevaba tsoon“. Mare Oderi sõnul jagunevad kodukeemia õnnetused kaheks: kasutusjuhistest mööda vaatamine (kinnaste või maski mittekasutamine) ja pakendite segamini ajamine.
„Suurim viga on valada kodukeemia või umbrohutõrjevahend käepärasesse limonaadi- või veepudelisse. Inimesed, kes meile helistavad, tunnistavad ka ise, et piinlik on, aga nad olid unustanud, mis pudelisse valati,“ lausub Oder. Kui pudelil pole silti, on õnnetuse hetkel raske selgeks teha, mis ainega tegu oli. Lisaks haaravad tuttava kujuga limonaadipudeli järele janu korral pikemalt mõtlemata just lapsed.
Olmekeemiat ei tohiks hoida kraanikausialuses kapis, vaid kõrgemal. Ostmisel võiks eelistada turvakorgiga tooteid ning vahendeid, mis pole söövitavad (mille pH jääb vahemikku enam kui 2 ja vähem kui 11,5). Juhime tähelepanu, et kemikaalid on alati ärritavad, ka siis, kui pole otseselt söövitavad.
Putukatõrjevahendid – närvimürgi taustaga abilised
Suvise sääse- ja parmuarmee vastu otsitakse abi tõrjevahenditest. Mittelooduslikud sääsetõrjevahendid sisaldavad valdavalt toimeainet nimega DEET ehk dietüültoluamiid. DEET imendub väga hästi nii nahalt, seedetraktist kui ka hingamisteedest. Sääsetõrjega ringi käies kehtib reegel: vähem on parem. Tervisele on ohtlik, kui täiskasvanute toodet kasutatakse lastel, määritakse end mürgiga kokku üle kogu keha või pihustatakse vahendit enne magamaminekut telgi- või toaõhku. Enne magamaminekut tuleb tõrjevahend kindlasti seebi ja veega nahalt maha pesta. Peab ka arvestama, et peale tõrjevahendi nahale määrimist on 6 tunni jooksul pool sellest imendunud vereringesse.
Äsjapügatud murule roomama pandud lapsed kipuvad aga vahel sööma sinna sipelgate tõrjeks puistatud pulbrit. Sipelgamürgid sisaldavad püretriine ja vahel ka organofosfaate. Esimesed põhjustavad tugevat peavalu, iiveldust ja virilust. Organofosfaadimürgistus on eluohtlik seisund ja vajab kiiret haiglaravi, kuigi õnneks esineb seda harva.
Kuumus ja energiajoogid kokku ei sobi
Lisaks kemikaalidele varitseb suvel oht ka valede tarbimisharjumuste tõttu. Mürgistusteabekeskus hoiatab, et suvise kuumaga ei sobi janu kustutamiseks ega ergutuseks energiajoogid. Seda eriti pärast suvist raju nädalavahetuse pidu, kui esmaspäeval minnakse tööle – näiteks ehitusele otsese päikese kätte. Tugev kuumus, vedelikupuudus ja energiajookides sisalduvad stimulandid koormavad südant ja võivad viia ränkade terviseriketeni.
Noorukitel ja pidulistel tasub meeles pidada ka kuldset reeglit: kord käest pandud joogitops (ka sõprade ringis) ei sobi enam edasijoomiseks. Juba mõnda aega on sagenenud nõustamised seoses korgijoogiga, mida ohvri joogi sisse salaja poetatakse. Tavaliselt kaotab nooruk teadvuse või tekib mäluhäire ning tagajärjed (vargused, vägivald) on traagilised. Kui uimane või alkoholiga liialdanud sõber jääb magama, tuleb ta lämbumissurma vältimiseks pöörata kindlasti küljele, mitte jätta selili.
Mürgistused loodusest: taimed, marjad ja rästikud
Looduses liikudes satub inimeste teele mürgiseid taimi ja marju. Enim teevad muret piibelehe õied ja lehed, tulikalised, ussilaka marjad ja erinevad seened. Mare Oder toob välja rahustava rusikareegli: kuni viis Eestis looduslikult kasvavat mürgist marja ära süüa ei ole eluohtlik. Lisaks on mürgised taimed enamasti vastiku ja mõru maitsega.
Siiski võivad mõned ohutuna tunduvad taimed valesti tarvitades osutuda mürgiseks. Näiteks toorete rabarberilehtede suures koguses söömine võib taimes sisalduva oksaalhappe ja antrakinoonide tõttu põhjustada ränka ainevahetushäiret ning vajab haiglaravi. Sama kehtib hapuoblika ja jänesekapsa kohta. Koduaias tasub silm peal hoida kuldvihmal, sõrmkübaral ja käokingal, samuti oleandril ja riitsinusel, mille puhul piisab tõsiseks mürgistuseks üsna vähesest. Putkede (nt karuputk) põhjustatud nahakahjustuste korral tuleb nahka pesta ja püsida siseruumides päikese eest varjul. Saadud põletusvillid paranevad visalt ning võivad jätta eluaegsed pigmenteerunud armid.
Eesti metsades varitseb ka rästik. Kuna rästik on arg, ründab ta vaid ootamatu kokkupuute korral. Hammustuse puhul on oluline säilitada rahu. „Arvatakse, et kõige hullem on vahetult pärast hammustust, aga tegelikult on teine ebameeldiv periood siis, kui tekkinud turse hakkab kaduma ja vedelik organismist välja minema, mis tekitab koormuse neerudele,“ selgitab Oder ohtu rästikuhammustuse üleelamiseks kaasuva neeruhaigusega. Rästikuhammustuse korral tuleb pöörduda kontrolliks haiglasse, kus vaadatakse üle haav ja teetanusesüsti vajadus. Tavaliselt vajavad kannatanud antidooti äärmiselt harva, vaid tugeva allergilise seisundi korral.
Esmaabi ägedate mürgistuste korral
Mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral helista kohe anonüümsele mürgistusinfoliinile 16662. Liin on kohaliku kõne tariifiga ja avatud ööpäevaringselt (ka riiklikel pühadel) kõikidele helistajatele. Kõnedele vastavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid. Helista ka siis, kui sümptomeid veel pole – mõned mürgid toimivad viivitusega!
Esmaabi sammud enne infoliinile helistamist
- Allaneelamisel: Loputa suud veega. Tee kindlaks aine täpne nimetus ja kogus. Hoia toote pakend või ravimikarp käepärast.
- ÄRA KUTSU OKSENDAMIST ESILE! See on kõige sagedasem ja ohtlikum viga. Söövitavate ainete puhul kahjustab tagasi üles tulev aine söögitoru uuesti. Samuti on restoranimeetodil kättesaadav vaid kuni 10% maosisust. Oksendamise esilekutsumine kange soolaveega on eluohtlik ja võib põhjustada surmavat soolamürgistust! Neutraliseerimine teeb olukorra ainult hullemaks, samuti tekitab kaaliumpermanganaadi kasutamine eluohtlikku söövitust või mangaanimürgistust.
- Lahjendamine: Anna kannatanule juua vett väikeste lonksudena. Kui tegu on seep-ainega, võib suur kogus vett tekitada vahu, mis kopsudesse sattudes (inimene hakkab köhima) põhjustab keemilist kopsupõletikku. Kui inimene ei saa üldse neelata või süljevoolus on tugev, helista kohe 112.
- Nahale või silma sattumisel: Loputa kahjustatud kohta voolava veega vähemalt 15 minutit (silma sattunud kemikaali puhul vähemalt 30 minutit).
- Aktiivsüsi – elupäästja sinu koduses apteegis. Igas kodus võiks igaks juhuks varuks olla umbes 200 tabletti (0,25 g) aktiivsütt. See on ülitõhus vahend mitmete mürgistuste puhul, kuid kuna aktiivsöel on ka vastunäidustusi ja see ei aita kõige vastu, ära manusta seda kunagi ilma infoliiniga 16662 nõu pidamata. Laste annuse arvutab liini töötaja individuaalselt kehakaalu järgi.
Uuri mürgistusriskide ja õigete esmaabivõtete kohta lähemalt mürgistusteabekeskuse kodulehelt: www.16662.ee ja jälgi Mürgistuste ekspertide teateid sotsiaalmeedias, Facebooki lehel: https://www.facebook.com/myrkarid
