24. veebruaril tähistas Maardu linn koos kogu riigiga Eesti iseseisvuspäeva. Maardus kujunenud traditsiooni kohaselt toimus riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia linna kahes linnaosas: Kallaveres Maardu Vaba Aja Keskuse ees ja Muuga Lasteaia ees. Päikesetõusul kell 7.31 heisati riigilipp Eesti Vabariigi hümni saatel.
Pidulikul tseremoonial õnnitles Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra linnaelanikke Eesti Vabariigi asutamise aastapäeva puhul. Oma pidulikus kõnes rääkis ta peo peamisest tähendusest: Eesti rahva vabadusest ja valikust.
„24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva – päeva, mil meie rahvas valis vabaduse, oma tee ja oma tuleviku. See on päev, mis ühendab põlvkondi, ühendab mineviku, oleviku ja homse,“ ütles linnapea.
Pidupäeva sümbolitele viidates kutsus ta üles tänulikult mälestama neid, kes võitlesid meie riigi iseseisvuse eest ning avaldama tänu neile, kelle igapäevane töö tugevdab Eestit ja meie linna.
„Heisates täna sinimustvalge lipu, mõtleme tänuga neile, kes on võidelnud meie vabaduse eest, ja neile, kes iga päev oma töö ja tegudega Eestit ning Maardut paremaks muudavad,“ ütles linnapea.
Oma kõne lõpetuseks tuletas Maardu linnapea Aurika Sin-Kerra kõigile kohalviibijatele meelde, et nad peaksid oma südames hoidma selle päeva kõige olulisemat tunnet – uhkust oma riigi ja oma linna üle: „Soovin, et meie südames oleks täna uhkus oma riigi ja oma linna üle, oleks rahu, lootus ja kindel usk tulevikku. Elagu Eesti Vabariik! Elagu Maardu!“
Muuga linnaosas toimunud riigilipu heiskamise tseremoonial luges palve ja andis õnnistuse luteri kiriku diakon Erki Talen. Tseremooniat juhtis Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra.
Maardu Linnavolikogu esimees Ailar Lyra tegi aastapäevale pühendatud kõnes ajaloolise tagasivaate Eesti Vabariigi iseseisvumiseni viinud 1918. aasta veebruarikuu sündmustest. Esimehe sõnul sai iseseisvumine võimalikuks tänu rahva laiapinnalisele toetusele. Rahvuslik eneseteadvuse kasv oli kinnistunud enam kui pool sajandit varem alanud ärkamisajal, mil alustas järjepidevat ilmumist eestikeelne ajaleht, peeti esimene üldlaulupidu, valdasid asusid juhtima samas kogukonnas kasvanud inimesed.
Ajaloolisele kogemusele tuginedes tõi esimees välja, et lootusrikkalt saab Eesti Vabariigi tulevikku vaadata siis, kui rahvale on oluline kultuuri edasikandmine järeltulevatele põlvedele. Tema sõnul on selle kinnituseks sealhulgas ka 24. veebruari tähistamine: „Tänasel päeval tähistame juba mitmendat aastat laulu ja tantsuga ühiselt vabariigi aastapäeva. See on tõestus, et hoolime kogukonnana oma riigist.“
Pidulik päev lõppes kaunilt Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontserdiga „Südamete muusika“. Maardu Vaba Aja Keskuse laval esinesid Maardu Linnakoor, Muuga Segakoor, vokalist Olga Polomartšuk koos ansambliga ning väikesed esinejad lasteaiast Rukkilill. Kontserdil kõlasid Gardeli, Valgre, Naissoo ja teiste heliloojate teosed.
Pidulikud üritused Eesti Vabariigi 108. aastapäeva tähistamiseks tõid kokku eri põlvkondade inimesi, täites Maardu ühtsuse ja vastastikuse austuse õhkkonnaga. See päev tuletas meile taas meelde, et Maardu ja kogu Eesti elanikke ühendab austus oma ajaloo ja traditsioonide vastu, uhkus oma riigi üle ning valmisolek iga päev anda panus selle tuleviku heaks. Oluline on see, et need hoitud traditsioonid jäävad meiega mitte ainult pidupäeval, vaid ka igapäevaelus – tänu inimestele, kes siin elavad ja töötavad, austavad oma riiki ja hoolivad selle tulevikust.
Palju õnne sünnipäevaks, kallis Eesti!
