Kui räägitakse linnavalitsusest, kujutatakse sageli ette suurt maja, ametlikke koridore ja dokumente, mis liiguvad laualt lauale. Tegelik pilt on aga hoopis teistsugune. Linnavalitsus ei ole eelkõige hoone ega süsteem – see on meeskond, kes iga päev lahendab väga praktilisi ja samas ka pika vaatega küsimusi.
Ühel päeval tähendab see katkise tänavavalgustuse korda tegemist, teisel päeval uue mänguväljaku planeerimist või pere aitamist, kes vajab tuge. Vahel sünnivad siin ka suuremad otsused – sellised, mis mõjutavad linna arengut aastateks. Kõik need teemad kohtuvad Maardus ühes kohas – linnavalitsuses.
Linnavalitsus töötab selle nimel, et linn oleks mugav, turvaline ja elav keskkond, kus inimestel on hea olla. Meieni jõuavad iga päev elanike küsimused, ettepanekud ja mured. Mõned neist on kiired ja konkreetsed, teised vajavad rohkem aega ja arutelu. Aga iga pöördumise taga on inimene – ja see on meie jaoks kõige olulisem.
Samas on selge, et linnavalitsus ei tohi jääda kaugeks ja arusaamatuks. Vastupidi – see peab olema koht, kuhu julgetakse pöörduda ja kust leitakse vastus. Seepärast tahangi veidi lähemalt avada, kes siin töötavad, millega nad tegelevad ja kuidas me igapäevaselt linna elu korraldame.
Linnavalitsus kui meeskond
Linnavalitsus on elav meeskond, kus igaühel on oma roll, kuid kõigil on ühine siht: teha Maardust parem paik elamiseks.
Meie igapäevane töö on mitmekesine. Ühel pool on kiiret reageerimist nõudvad küsimused: katkised teed, valgustus, elanike pöördumised. Teisel pool on pikema vaatega tegevused: uute puhkealade loomine, haridusvõimaluste arendamine, linna tulevikku mõjutavad projektid ja koostöö teiste linnade ning partneritega.
Sageli jääb see töö linnakodanikele märkamatuks. Suur osa otsustest sünnib aruteludes, planeerimises ja koostöös. Enne kui mõni idee jõuab ellu – olgu selleks uus park, üritus või teenus – on selle taga kümneid kohtumisi, kaalutlusi ja lahenduste otsimist.
Aga just selles „nähtamatus töös“ peitubki linnavalitsuse tegelik väärtus. See on pidev tasakaalu leidmine – erinevate huvide, vajaduste ja võimaluste vahel. See on oskus näha nii tänast päeva kui ka homset.
Ja võib-olla kõige olulisem – see on meeskonnatöö. Ükski otsus ei sünni üksi. Parimad lahendused kujunevad siis, kui erinevad teadmised ja kogemused kokku panna, kui kuulatakse ja arutatakse.
Kes millega tegeleb?
Et elanikel oleks lihtsam leida õige kontakt ja saada oma küsimustele vastused, on linnavalitsuse töö jagatud erinevate valdkondade vahel. Iga osakond tegeleb oma kindla teemaga, kuid kõik töötavad ühise eesmärgi nimel – et linna elu toimiks sujuvalt ja oleks hästi korraldatud.
Kantselei on linnavalitsuse töö keskpunkt. Siin korraldatakse dokumentide liikumist, valmistatakse ette õigusakte ja istungeid ning tagatakse, et linnavalitsuse igapäevane töö oleks ladus ja korrektne. Kantselei on sageli ka esimene koht, kuhu pöörduda, kui ei ole kindel, kelle poole oma küsimusega minna. Linnakantseleid juhib linnasekretär Julia Saveljeva.
Planeerimis- ja majandusosakond kujundab linna tulevikku. Siin tegeletakse ruumilise planeerimisega, ehitustegevuse suunamisega, linnakeskkonna arendamisega ning majanduslike küsimustega. Osakond loob eeldused tasakaalustatud arenguks, sidudes omavahel elukeskkonna kvaliteedi, ettevõtluse võimalused ja linna jätkusuutliku kasvu. Samuti tehakse tihedat koostööd arendajate, ettevõtjate ja kogukonnaga, et linna areng vastaks nii tänastele vajadustele kui ka tulevikuperspektiividele. Osakonna tööd juhib Margus Jaanson.
Sotsiaalabi osakond on toeks inimestele keerulisematel hetkedel. Siia pöördutakse toetuste, perede abistamise, eakate hoolduse, erivajadustega inimeste teenuste ning muude sotsiaalhoolekandelise abi küsimustega. Osakond aitab leida lahendusi, pakub nõustamist ja suunab vajadusel sobivate teenuste juurde, et toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ja heaolu. Töö keskmes on inimene, tema vajadused ja turvatunne. Sotsiaalabi osakonna juhataja on Olga Jevdokimova.
Haridusosakond tegeleb linna hariduselu korraldamisega. See hõlmab koolide ja lasteaedade tööd, hariduse kvaliteedi arendamist ning tingimuste loomist, et lastel ja noortel oleks Maardus head õppimisvõimalused. Lisaks kuulub osakonna vastutusvaldkonda ka noorsootöö, mille kaudu luuakse noortele võimalusi enesearenguks, huvitegevuseks ja aktiivseks osalemiseks kogukonnaelus. Haridusosakonna tööd juhib Triin Niit.
Rahandusosakond hoolitseb linna eelarve ja finantsjuhtimise eest. Siin planeeritakse tulusid ja kulusid, jälgitakse raha kasutamist ning tagatakse, et linna ressursse kasutatakse läbimõeldult ja vastutustundlikult. Osakond koostab ja jälgib eelarve täitmist, nõustab teisi struktuuriüksusi finantsküsimustes ning tagab finantsaruandluse korrektsuse ja läbipaistvuse. Selle töö aitab hoida linna majandamise stabiilsena ja jätkusuutlikuna. Rahandusosakonna tööd juhib Tatjana Kondrašova.
Avalike suhete osakond tagab, et linna info jõuab inimesteni selgelt, õigeaegselt ja arusaadavalt. Selleks kasutatakse kodulehte, sotsiaalmeediat ja linnalehte ning tehakse koostööd meediaga ja vastatakse infopäringutele. Osakond kujundab linna kuvandit sise- ja väliskommunikatsioonis ning arendab rahvusvahelisi koostöösuhteid, tuues Maardusse uusi ideid ja projekte. Osakonna tööd juhib Jelena Katsuba.
Kõik need valdkonnad moodustavad ühtse terviku. Elaniku jaoks on kõige olulisem, et tema küsimus leiaks vastuse – ja just selle nimel linnavalitsus iga päev töötab. Kõik meie kontaktid on mugavalt kättesaadavad linna kodulehel: https://maardu.ee/et/kontakt

Meeskond, kes hoiab linna toimimas ja arengus
Maardu Linnavalitsuses vastutab iga liige oma valdkonna eest, kuid töötab ühise eesmärgi nimel – et linn oleks hästi juhitud, hooliv ja arenev elukeskkond kõigile meie elanikele.
Linnapeana on minu roll hoida tervikpilti, suunata linna arengut ja tagada, et meie otsused oleksid tasakaalus – arvestaksid nii tänaste vajaduste kui ka tulevaste põlvkondadega. Samuti esindan Maardut nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, et tuua siia uusi võimalusi, koostöid ja arenguid.
Meie meeskonnas vastutab Ants Orav linna igapäevase toimimise seisukohalt väga olulise valdkonna – tehnilise infrastruktuuri ja kommunaalmajanduse – eest. Tema töö on sageli nähtamatu, kuid selle mõju on igapäevaselt tuntav: toimivad teed, valgustatud tänavad, korras linnakeskkond ja usaldusväärsed teenused loovad turvalise ja mugava elukeskkonna kõigile.
Hariduse ja noorsootöö valdkonda juhib Hille Ilves, kelle töö keskmes on meie laste ja noorte areng ja võimalused. See tähendab mitte ainult kvaliteetset haridust, vaid ka keskkonda, kus noored tunnevad end hoituna, kaasatuna ja väärtustatuna. See on investeering Maardu tulevikku.
Tatjana Kondrašova vastutab linna finantsjuhtimise ja eelarvestrateegia eest. Tema ülesanne on tagada, et iga otsus oleks majanduslikult läbimõeldud ja jätkusuutlik. Tugev finantsjuhtimine loob aluse sellele, et saaksime ellu viia olulisi projekte, arendada linna ja säilitada stabiilsuse ka keerulisematel aegadel.
Olga Jevdokimova juhib sotsiaal-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordivaldkonda, mille keskmes on inimene ja tema heaolu. Tema vastutusalas on teenused ja võimalused, mis toetavad kogukonna sidusust, aitavad keerulistes olukordades ning loovad võimalusi aktiivseks ja sisukaks eluks igas vanuses.
Linn areneb koos elanikega
Linna areng ei sünni ainult ametnike töö tulemusena – väga sageli saavad parimad ideed alguse just linnaelanikelt endilt. Maardus on selleks loodud ka konkreetsed võimalused. Näiteks rahvaeelarve konkursi „Kodulinn Kaunimaks“ kaudu on elanikud juba mitmel aastal saanud pakkuda ideid, mis muudavad linnaruumi hubasemaks ja paremaks.
Meie jaoks on oluline teha otsuseid koos nendega, keda need otsused puudutavad. Seetõttu hoiame elanikke ja huvirühmi kursis, küsime nende arvamust ning kaasame neid aruteludesse. Nii sünnivad lahendused, mis arvestavad päriselt inimeste vajadustega.
Igaühel on võimalus oma mõtteid ja ettepanekuid linnavalitsusele edastada – seda saab teha e-posti teel linnavalitsus@maardu.ee. Samuti saab veebis mugavalt teada anda heakorraprobleemidest https://maardu.ee/teavita-probleemist. Kõigile pöördumistele vastame esimesel võimalusel ning vajadusel suuname küsimuse edasi õige spetsialisti juurde.

Maardu elanikud saavad kaasa rääkida ka suuremates otsustes – olgu selleks üld- või detailplaneeringud, arengukavad või muud linna tulevikku mõjutavad dokumendid. Avalike arutelude kaudu on võimalik oma arvamust avaldada, ettepanekuid teha ning linna arengus aktiivselt osaleda.
Sellistest aruteludest teavitame aegsasti linna kodulehel, sotsiaalmeedias ja teistes infokanalites. Vajadusel toimuvad arutelud nii eesti kui ka vene keeles, et võimalikult paljudel inimestel oleks võimalus kaasa rääkida.
Selline koostöö aitab luua linna, mis ei ole ainult hästi korraldatud, vaid ka päriselt oma inimeste nägu. Iga ettepanek ja tagasiside loeb – just nii saame paremini aru, mis toimib hästi ja mida saab veel paremaks teha.
Kuidas linnavalitsusega ühendust võtta?
Linnavalitsusega suhtlemine ei pea olema keeruline. Elanikud saavad meiega ühendust võtta mitmel viisil:
- kirjutada e-posti teel või helistada vastava valdkonna spetsialistile
- tulla linnavalitsusse kohale – Kallasmaa 1, Maardu
- esitada oma küsimus linnavalitsuse Facebooki kaudu https://www.facebook.com/MaarduLinn

Kui te ei ole kindel, kelle poole oma küsimusega pöörduda, aitab linnavalitsuse üldkontakt linnavalitsus@maardu.ee suunata teid õige spetsialisti juurde.
Linn kujuneb samm-sammult – otsustest, aruteludest ja igapäevastest tegemistest, millesse on oma panuse andnud väga paljud inimesed.
Linnavalitsus on selle protsessi üks osa – vahel suunav, vahel toetav, vahel lihtsalt kuulav. Aga lõppkokkuvõttes sünnib linn sellisena, nagu seda KOOS kujundatakse.
Üheskoos loome Maardu, mis on hooliv, toimiv ja tulevikku vaatav linn.
Lugupidamisega
Aurika Sin-Kerra
Maardu linnapea









