Veebruari kolmandal nädalal sai Maardust rahvatraditsioonide keskus, kus talve lõppu tähistati koguni kahe kultuuritraditsiooniga: eesti vastlapäeva ja slaavi maslenitsaga. Vaatamata erinevale päritolule on mõlemad pühad täidetud ühesuguse meeleoluga, mis on seotud rõõmuga kevade peatse saabumise üle.
Pidustuste sarja avas vastlapäev. Rahvakalendri järgi langeb see noorkuu teisipäevale, seitse nädalat enne ülestõusmispühi. Kellamäe pargis pakuti peokülalistele traditsioonilist talvist lõbu: kelguga mäest allalaskmist, lastele ponisõitu ja sõit hobuvankriga ning lõbusaid võistlusi. Peo peamised maiuspalad – hernesupp ja aromaatsed magusad vastlakuklid – olid igati teenitud tasu aktiivse osalemise ja jagatud rõõmu eest. Tantsukollektiiv Õmmikad ja folkansambel Enrik ja Kail rõõmustasid publikut rahvakunstiga ning suurejooneline tuleshow sai programmile eredaks finaaliks.
Veebruari viimasel pühapäeval toimus Maardus kauaoodatud rahvapidu maslenitsa – slaavi traditsioon talvega hüvastijätmiseks. Selle paljude poolt armastatud rahvapeo keskseteks sümboliteks on päikest sümboliseerivad pannkoogid, hoogne rahvamuusika ja suurte pidustuste õhkkond, millega kaasnevad jõumeeste võistlused, põnevad mängud, turg, elavad ringtantsud ning linna loominguliste kollektiivide ja kutsutud artistide etteasted. Linna staadionil korraldati lastele ja nende vanematele lõbusaid konkursse ja võistlusi. Peo haripunktis nautisid Maardu elanikud kuumi pannkooke, mida sööma linnapea Aurika Sin-Kerra kõiki lahkelt kutsus.
Vastlapäeval ja maslenitsal on erinevad juured, kuid ühine olemus: rõõmus hüvastijätt talvega ja lootus looduse peatsele uuenemisele. Maardus tähistati mõlemat pidu avatuse ja üleüldise rõõmu õhkkonnas, mis ühendas eri kultuuride inimesi ühises pidustuste vaimus.
