Darja Selivanova
Maardu Gümnaasiumi muusikaõpetaja
Matthias Vanamb
Maardu Gümnaasiumi arendusjuht
Eesti Rahvusmeeskoori võimas kõla täitis Maardu Vaba Aja Keskuse
Maardu Vaba Aja Keskuses oli hiljuti üks neid päevi, mil saal muutub korraga suuremaks kui seinad lubaksid. Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) andis Maardus mitu kontserti. RAMi peetakse üheks maailma suurimaks kutseliseks meeskooriks. Koorimuusika kategoorias 2004. aastal Grammyga pärjatud Eesti Rahvusmeeskoor on üks unikaalsemaid „pille“ maailmas. Koor koosneb neljakümne kuuest professionaalsest lauljast. Koori juhatasid noored, andekad dirigendid Kuldar Schüts ja Rasmus Erismaa.
Kontserte kuulasid peaaegu kõik Maardu Gümnaasiumi õpilased alatest 3. klassist gümnasistideni välja. Kontserdil polnud tegemist lihtsalt kuulamise, vaid elava, vahetu ja kaasava kogemusega. Lauldi nii klassikalist koorimuusikat kui ka popmuusikat. Kontserdil kõlasid Eesti heliloojate muusika: Veljo Tormise „Meeste laul“, „Pärismaalase lauluke“, Rein Rannapi „Inimene õpib“, Miina Härma „Meeste laul“; Läti noore helilooja Ēriks Ešenvaldsi teos „Stars“ ja Soome helilooja Jaakko Mäntyjärvi „Pseudo Yoik“. Iga lugu oli oma karakteri ja meeleoluga. Üllatasid ka instrumendid, mida nad kasutasid saatepillidena: šamaanitrumm ja veega täidetud klaasid. Noorte jaoks oli üks huvitavamaid hetki see, kui Eesti Rahvusmeeskoor esitas ka Tommy Cashi Eurovisiooni loo „Espresso Macchiato“, mis pani noore publiku silmad päriselt särama. Tegemist on Eesti 2025. aasta Eurovisiooni lauluga, millega saavutati lauluvõistlusel auväärne kolmas koht. Oli huvitav kuulda, kuidas popmuusikana tuntud laul kõlas Eesti Rahvusmeeskoori esituses hoopis teistsuguselt.
RAMi laulud ei kuulu ainult ühte kindlasse ajastusse. Nende kavas oli nii tuntud koorimuusikat kui ka uuemaid lugusid. See pakkus õpilastele hea võimaluse võrrelda ja märgata, kuidas koorimuusika töötab ka tänapäevase repertuaariga. Just see tegi kontserdi huvitavaks, muusika muutus ja liikus, kord oli see rahulik ja tõsine, siis jälle rõõmsam ja mängulisem. Publik sai kuulda, et koorimuusika võib olla mitmekesine ja üllatav.
Päeva kõige julgemad said dirigendiks
Ent kontserdi suurim „wow-moment“ ei tulnud ainult repertuaarist. Eesti Rahvusmeeskoor kutsus õpilasi lavale ning andis neile võimaluse mängida dirigenti terve meeskoori ees. See oli ühtaegu naljakas ja väga õpetlik. Õpilane seisis koori ees, taktikepp ja käed töös, ning lauljad reageerisid sellele, kuidas „dirigent“ liikus: tempo muutus, dünaamika kerkis ja vaibus, heli „avanes“ või muutus kompaktsemaks. See kogemus tegi nähtavaks midagi, mida muidu on keeruline sõnadesse panna: koorimuusika pole ainult „ilus laul“, vaid täpne ja ühiselt juhitud kunst, kus iga reaktsioon sünnib kuulamisest ja tähelepanust. Nii tekkis saalis haruldane hetk, kus publik ei olnud enam ainult publik, vaid osa muusikast. RAM näitas neile, kes muidu koorimuusikaga ei tegele, et tegemist on väga võimsa asjaga. Eesti Rahvusmeeskoor teenis Maardu Gümnaasiumi õpilastelt suure ja siira aplausi.
Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) lühidalt
- Asutatud 1944. aastal Gustav Ernesaksa algatusel.
- Hiljem on Eesti Rahvusmeeskoori juhatanud Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots ja Kaspars Putniņš.
- Ants Soots töötas 13 aastat Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigendina. Aastal 2003 osales ta koormeistrina albumi „Sibelius. Cantatas“ salvestusel, mille eest pälvis koos Eesti Rahvusmeeskoori, tütarlastekoori Ellerhein ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Paavo Järvi juhatusel koorimuusika Grammy (2004).
- Tegutseb Tallinnas ja on nimetatud maailma suurimaks kutseliseks meeskooriks.
- Koori kunstiline juht ja peadirigent on alates hooajast 2011/2012 Mikk Üleoja.
- Koor on andnud üle 7000 kontserdi ning esinenud lisaks Eestile ka mujal Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USA-s.
- RAM kuulub Eesti olulisemate professionaalsete muusikakollektiivide hulka.
