Pilt on loodud tehisintellekti abil
Jana Põder
Piirkonnapolitseinik
Ida-Harju piirkonnagrupp
Kodu peaks olema koht, kus inimene tunneb end turvaliselt, hoituna ja austatuna. Kahjuks ei ole see alati nii. Lähisuhtevägivald (koduvägivald) on probleem, mis puudutab kogu ühiskonda ning võib esineda igas perekonnas, sõltumata vanusest, rahvusest, haridusest või sissetulekust. Sellest rääkimine aitab murda vaikust ning julgustab abi otsima.
Koduvägivald ei tähenda ainult füüsilist vägivalda
Sageli mõeldakse lähisuhtevägivalla all löömist või muud füüsilist väärkohtlemist. Tegelikult võib vägivald avalduda ka vaimse, seksuaalse, majandusliku või digitaalse kontrollina.
Vägivallale võivad viidata
– pidev alandamine või solvamine;
– ähvardamine ja hirmutamine;
– partneri liigne kontroll raha, telefoni või suhtlemise üle;
– liikumisvabaduse piiramine;
– sunnitud seksuaalsuhted;
– lähedastest ja sõpradest isoleerimine.
Kõik need käitumisviisid kahjustavad inimese väärikust, tervist ja turvatunnet.
Koduvägivald mõjutab alati ka lapsi. Isegi siis, kui laps ei ole vägivalla otsene ohver, kogeb ta kodust pinget, hirmu ja ebakindlust. Selline keskkond võib mõjutada lapse vaimset tervist, õppimist ja tulevasi suhteid.
Turvaline kodu on iga lapse õigus ning täiskasvanute ühine vastutus!
Ennetamine algab austusest
Koduvägivalda on võimalik ennetada. Selle aluseks on vastastikune lugupidamine, avatud suhtlemine ja oskus lahendada erimeelsusi ilma vägivallata.
Oluline on
– rääkida probleemidest rahulikult;
– austada teise inimese piire;
– märgata vägivalla esimesi ohumärke;
– otsida abi enne, kui olukord muutub ohtlikuks;
– õpetada lastele ja noortele, et vägivald ei ole kunagi probleemide lahendus;
– tarvitada vähem alkoholi.
Samuti on tähtis, et kogukond ei jääks ükskõikseks. Mõnikord võib just naabri, sõbra või töökaaslase tähelepanelikkus aidata vägivalla peatada.
Koduvägivalla ohvriks võivad sattuda nii naised kui mehed, noored ja eakad. Abi võib vajada ka inimene, kes on vägivalla tunnistajaks või soovib toetada oma lähedast.
Kui tunned, et sinu või kellegi teise turvalisus on ohus, ära jää üksi.
Vahetu ohu korral tuleb alati helistada hädaabinumbrile 112.
Tasuta ja konfidentsiaalset abi pakuvad Eestis
– Ohvriabi kriisitelefon 116 006, mis töötab ööpäevaringselt;
– Lasteabi telefon 116 111, kuhu võivad pöörduda nii lapsed kui ka täiskasvanud;
– Naiste tugitelefon 1492, mis pakub ööpäevaringset nõustamist ja tuge vägivalla ohvritele.
Lisaks pakuvad abi politsei, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, ohvriabitöötajad ning tugikeskused, kes aitavad leida lahendusi ja vajadusel korraldada turvalise ajutise majutuse.
Abi saavad ka inimesed, kes soovivad vägivaldsest käitumisest loobuda.
Koduvägivalla ennetamisel on oluline mõista, et abi ei ole mõeldud ainult kannatanutele. Ka inimene, kes tunneb, et tal on raskusi oma viha või käitumise kontrollimisega ning soovib vägivalda ennetada, ei pea jääma oma murega üksi.
Selleks on Eestis loodud Vägivallast Loobumise Liin, mis pakub tasuta ja konfidentsiaalset nõustamist inimestele, kes soovivad muuta oma vägivaldset käitumist või otsivad abi enne, kui konflikt muutub vägivallaks. Nõustajad aitavad leida viise, kuidas toime tulla viha, pingete ja keeruliste olukordadega ning suunavad vajadusel edasi sobivate tugiteenuste juurde.
Abi otsimine on vastutustundlik samm, mis aitab kaitsta nii inimest ennast kui ka tema lähedasi. Muutumine on võimalik, ning esimene samm selle poole on julgus abi küsida.
Hooliv kogukond on tugev kogukond
Maardu on linn, kus väärtustatakse turvalisust, üksteise toetamist ja hoolivat suhtumist. Igaüks meist saab aidata kaasa sellele, et inimesed ei jääks oma murega üksi.
Kui märkad, et keegi võib vajada abi, kuula teda, võta tema kogemust tõsiselt ning julgusta pöörduma spetsialistide poole. Mõnikord piisab ühest toetavast vestlusest, et inimene leiaks jõu teha esimese sammu turvalisema elu suunas.
Koduvägivald ei ole eraasi. Turvaline kodu on iga inimese õigus ning abi on alati olemas.
