Albina Noorlind
Maardu Põhikooli arendusjuht
3.–7. november osales Maardu Põhikool õuesõppe nädalal, mille korraldasid programmis Liikuma Kutsuv Kool osalevad koolid. Need päevad näitasid taaskord, kui mitmetahuline, elav ja kaasahaarav võib õppeprotsess olla, kui klassiruumi asendab park, staadion, koolihoov või linnatänavad.
Terve nädala jooksul osalesid erinevas vanuses õpilased õuesõppetundides, mistõttu iga aine avanes uuel moel. Bioloogia ja loodusõpetuse tundides vaatlesid kuuenda kuni kaheksanda klassi õpilased hilissügist: nad leidsid õitsvaid taimi, vilju ja seeni ning uurisid putukate, ämblike ja isegi muttide jälgi, kes ikka veel aktiivselt käike kaevavad. Õpilased panid oma tähelepanekud kirja, õppisid järeldusi tegema ja veendusid, et isegi hilissügisel on elusloodus üllatavalt mitmekesine.
Nooremad õpilased uurisid puid, nende lehti ja vilju, õppisid tundma looduse sügisesi muutusi ning nägema ilu detailides. Nad korjasid lehti ja määrasid kindlaks puuliike, arutasid, mida saab looduslikest materjalidest valmistada ja miks on puud inimestele olulised.
Esimese ja teise klassi õpilased külastasid Ajaloomuuseumi, mille järel nad vaatlesid hoolikalt hoone välisilmet: arhitektuurilisi elemente, skulptuure, vorme ja detaile, mis tavaliselt kahe silma vahele jäävad. Nii sai linnamaastikust osa õppematerjalist.
Matemaatikatundides muutus koolihoov eksperimentide väljakuks: lapsed mõõtsid objekte mõõdulindiga, otsisid ümbritsevast geomeetrilisi kujundeid ja rakendasid pindalavalemeid reaalsetes olukordades. Inglise keelt õpiti sügisjalutuskäikude ajal: õpilased otsisid sügisega seotud objekte, laiendasid oma sõnavara ja koostasid lühikesi tekste.
Staadionil toimus aktiivne eesti keele tund, mille käigus õpilased töötasid loomakaartidega, tuvastasid õigeid ja valesid väiteid ning liikusid aktiivselt, ühendades keelt ja mängu.
Üheks meeldejäävaks episoodiks oli eesti rahvakultuuri tundmaõppimise tund, mis oli pühendatud Eestis kasvavatele puudele. Õpilased õppisid tundma nende ajalugu, määrasid kooli territooriumil kindlaks puuliike ja õppisid nende nimetusi eesti keeles. Tund oli suurepärane näide integreeritud aine-keeleõppest, kus keeleõpe toimub samaaegselt teise aine omandamisega. Selles formaadis on keel, kultuur ja ümbritsev keskkond loomulikul viisil integreeritud ühtseks protsessiks.
Vanemad klassid osalesid orienteerumiselementidega linnaekskursioonidel. Kaartide abil liikusid õpilased ühest punktist teise, õppisid tundma Maardu ajaloolisi objekte, kuulasid õpetajate jutustusi ja võrdlesid linna minevikku tänapäevaga.
Isegi muusikatunnid tulid üle õue: esimese klassi õpilased kuulasid meloodiaid ilma visuaalsete abivahenditeta, õppisid eristama helisid ja rütme ning kordasid kuuldut. Kunstitundides avastasid lapsed looduslikke mustreid, pildistasid neid, tegid joonistusi ja lõid kompositsioone lehtedest, okstest ja kividest, töötades meeskondades ning täites kunstniku, fotograafi, uurija ja autori rolle.
Õuesõppe nädal on küll lõppenud, kuid avatuse ja vabaduse tunne, mille see kaasa tõi, on jäänud. Õuesõppe tunnid aitasid meil näha, et kool saab jätkuda ka väljaspool klassiruumi – seal, kus iga objekt, heli ja detail saab stiimuliks rohkem teada saada. See kogemus inspireerib jätkama uute formaatide ja võimaluste otsimist sisukaks ja elavaks õppeks.
