Ronne Sära
Maardu abilinnapea
Haridus on iga ühiskonna alustala – see, kuidas me oma õpetajaid ja haridust väärtustame, määrab ära meie tuleviku. Viimastel kuudel on Haridus- ja Teadusministeerium pakkunud kohalikele omavalitsustele allkirjastamiseks haridusleppe, mis peaks viima oluliste muudatusteni Eesti hariduses. Ka Maardu on aktiivselt aruteludes osalenud ja põhjalikult analüüsinud leppe sisu. Maardu linna seisukoht on aga selge: praegusel kujul ei ole haridusleppega liitumine Maardule kasulik. Miks?
Raha – lubadused ilma katteta
Haridusleppe keskne probleem on rahastuse puudumine. Kuigi lepe seab ambitsioonikaid eesmärke, pole riigieelarves nende saavutamiseks vahendeid ette nähtud. Näiteks aastatel 2025–2027 ei ole planeeritud lisaraha õpetajate tööjõukulude kasvuks. Vastupidi, 2028. aastaks väheneb haridustoetuse summa omavalitsustele lausa nelja miljoni euro võrra.
Samal ajal toob lepe kaasa uusi kohustusi, mis nõuavad lisakulutusi. Õpetajate koormuse vähendamine ja uute töötajate palkamine eeldab lisaraha, mida riik praegu omavalitsustele ei eralda. Küsimus on lihtne: kuidas täita suuri lubadusi, kui selleks pole vahendeid?
Karjäärimudel – head kavatsused, kuid puudulik lahendus
Leppe üks peamisi eesmärke on õpetajate karjäärimudel, mis peaks pakkuma pedagoogidele arenguvõimalusi ja motiveerivaid töötingimusi. Tegelikkuses jätab mudel aga suure osa õpetajatest kõrvale. Ligikaudu 80% õpetajatest tagaks see vaid alampalga taseme, samas kui karjääri edendamise võimalused jääksid vähestele.
Veelgi enam – puudub selge plaan, kuidas mudelit ühtemoodi rakendada kõikides omavalitsustes. Kui iga vald ja linn peaks karjäärimudelit oma äranägemise järgi kohandama, võib see viia suure ebavõrdsuseni. Samuti eeldab mudeli rakendamine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, kuid selle algatamiseni pole praegu veel jõutud.
Koolijuhtide autonoomia ja paindlikkus vähenevad
Hariduslepe seab õpetajate kontakttundidele selged piirid (21–24 tundi nädalas), kuid see ei arvesta koolide erinevate vajaduste ja võimalustega. Praegu saavad koolijuhid otsustada töökoormuse ja töökorralduse üle vastavalt oma kooli eripäradele. Kui lepe rakendub, võib see piirata koolide autonoomiat ja sundida neid palkama lisatööjõudu – jälle ilma riigipoolse rahastuseta.
Hea tahte lepe, mis tekitab rohkem küsimusi kui vastuseid
Kuigi hariduslepe on esitatud kui “hea tahte” dokument, ei lahenda see tegelikke probleeme. Näiteks karjäärimudeli rakendamine ja kvalifikatsioonita õpetajate lepingu pikendamine eeldavad seadusemuudatusi, mida veel ei ole. Õpetajate puuduse probleemi antud lepe ei lahenda, sest selles esitatud meetmed ei paku tõhusat lahendust ega leevenda praegust olukorda. Samuti on leppe punktides palju ebaselgust, mis tekitab õigusselguse asemel hoopis rohkem segadust.
Maardu seisukoht
Maardu linn on olnud aktiivne ja vastutustundlik osaleja haridusleppe aruteludes. Oleme põhjalikult analüüsinud leppe sisu ja võimalikke mõjusid, kaasates koolijuhte, pedagooge, linnavolikogu hariduskomisjoni ja haridusosakonda. Meie seisukoht on kujunenud laiapõhjaliste arutelude tulemusena, et tagada parim võimalik vaade hariduse tulevikule Maardus.
Tuleb rõhutada, et Maardu ei ole üksi. Eestis on mitmeid kohalikke omavalitsusi, kes jagavad meie muresid ja ei ole valmis lepet allkirjastama samadel põhjustel, mis oleme meie esile toonud. Mõned omavalitsused on juba ametlikult väljendanud oma eitavat seisukohta, viidates peamiselt rahastuse puudumisele, õpetajate nappusele ja leppega kaasnevatele ebaselgustele. See näitab, et probleemid pole üksnes kohalikud, vaid laiemalt süsteemsed.
Maardu seisukoht on selge: haridusleppe allkirjastamine praegusel kujul ei ole võimalik. Peamiseks takistuseks on rahastuse ja õpetajate puudus. Kui riik seab kohalikele omavalitsustele uusi kohustusi, peab sellega kaasnema ka realistlik rahastusplaan. Kahjuks praegune lepe seda ei paku. Lisaks on leppes palju ebaselgust, mis võib tekitada segadust koolide juhtimises ja õpetajate karjäärimudeli rakendamises, suurendades haridussüsteemi ebavõrdsust.
Mis edasi?
Maardu linn kutsub Haridus- ja Teadusministeeriumi üles leppe põhjalikule ümbervaatamisele. Vajame dokumenti, mis toetab reaalselt õpetajaid, arvestab kohalike omavalitsuste vajaduste ja võimalustega ning on rahaliselt jätkusuutlik. Haridus on liiga oluline, et kiirustada otsustega, mis toovad kaasa rohkem probleeme kui lahendusi.
Oleme valmis osalema konstruktiivsetes aruteludes ja tegema ettepanekuid, et luua lepe, mis tõesti aitaks parandada Eesti haridussüsteemi. Täna aga ei ole Maardu linn valmis lepet sellisel kujul toetama.
